13 märts 2015

Helga Nõu - Pea suu! (1983) & Tõmba uttu! (2001)

Pikalt on meil räägitud eesti noorsookirjanduse nõrkusest ja vähesest produktiivsusest. Kirjastused eelistavad aina enam tõlkida inglise keelest rahvusvahelisel müügiturul üle keskmisi müüginumbreid näidanud teoseid. Kõige soositumad on muidugi 3-5 osalised sarjad ning filmilinale jõudnud/jõudvad raamatud. Selline kooslus tagab üle Harju keskmise korralikud müüginumbrid pikemaks perioodiks ja iga aastal kinos linastuv uus järg tõstab hetkeliselt huvi ka vanemate osade vastu.


Muidugi püütakse ka Eestis trendikad olla ning kirjutatakse raamatuid, kus seiklevad armunäljas vampiirid, deemonid või muud kahepaiksed. Kahjuks on nende teoste tase veel suhteliselt kehvake ja ei paku tõlkekirjandusele väärilist konkurentsi. Sellisel juhul tuleks ju kultiveerida enda tugevamaid külg, milleks on kirjanduslooliselt olnud psühholoogiline noorsoojutustus. Žanr, kus käsitletakse noorte rõõme ja muresid koolis, sõpradega suheldes ning pereringis. Temaatikad, mida hästi käsitledes tõmbavad noori alati lugema ning raamatus leiduvaid situatsioone enda eluga võrdlema.

Helga Nõu sulest on ilmunud kohe mitu sellist raamatut. "Pea suu!" ilmus küll juba üle kolmekümne aasta tagasi Rootsis, kuid meie lugejaskond ja kirjastajad avastasid selle alles 1990. aastate keskpaigas. Nõu teine noorsoojutustus "Tõmba uttu!" ilmus uue sajandi alguses Eestis ning nüüdseks on mõlemast raamatust ka hulga uustrükke välja antud. Mõlemas raamatus võtab Nõu vaatluse alla 15-16 aastaste teismeliste elud. Seda nii siin kui ka seal pool Läänemerd. Rahvus, ajalugu kui ka keel võivad olla vägagi erinevad, kuid mõtted ja unistused on noortel samad.

Nõu teoste tugevaks küljeks on asjaolu, et need pole otseselt mõeldud ei poiste- ega tüdrukuteraamatuteks. Tegemist on sõna otseses mõttes noorteraamatutega. Autor püüab seista neutraalses tsoonis ning näidata mõlema sugupoole hirmusid ja armusid. Mehehakatisest lugejale võib tulla üllatusena, et vastasmajas elav klassiõde või samade murede ja kartuste kütkeis olla. Meeldin ma talle?!? Miks ma kuhugi ei kuulu? Vanemad ja õpetajad ei saa üldse asjadest aru! Tihti öeldakse, et noored mõtlevad ise omale probleemid välja ja puhuvad need liiga suureks. Noorus on ju ilusaim aeg! Ahh, need tänapäeva noored! Minul küll, selliseid "muresid" polnud. Ei mõisteta, et mure suurus ei olene üldsegi vanusest, vaid sellest kas see on minu või kellegi teise oma.

Põhjuseks tundub ehk olevat Helga Nõu Rootsi taust, kuid mõlemasse raamatusse on sisse kirjutatud ka väikene detektiivilugu. Vahel tundub, et lausa kõik tegelased on kahtlusalused. Sündmused jooksevad filmi kiirusel ning ka politsei ja kiirabi peavad asjasse sekkuma. Mõlema raamatu puhul tekitaski kohati küsimusi nõnda ohtrate "juhtumiste" sattumine sedavõrd lühikesele ajaperioodile. Kuid eks tegijail ikka juhtub! Noortel juhtub "pahandusi" palju tihedamini, kuna nemad ei ole veel loobunud proovimast.

PS: Raamatu "Pea suu!" lõpus leidub suurepärane definitsioon, kes on (hingelt) noored - "Me ikka ootame ja usume veel suve!". Loodan, et kuulun sellesse kategooriasse veel päris tükk aega.


Andmed:
Helga Nõu, Pea suu!: raamat noortest ja noortele, Välis-Eesti & EMP, 1983, lk 182
Helga Nõu, Tõmba uttu!,  Kupar, 2001, lk 205

Linke netiilmast:
"Pea suu!" & "Tõmba uttu!" ELLU-s

Rutt Hindrikuse arvustus Postimehes

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar